Eelmisest korrast on jällegi möödunud märkamatult üle kuu, aga üritan siis mõne rea jälle kirja panna. Kahjuks kõike vast ei jõua, kuna mälu pole enam see, mis oli nooruses, aga noh, proovima peab.
Niiviisi siis...eelmisel korral sai juba mainitud et Schenkeriga on selleks korraks kõik, lihtsalt tuli teha väike paus transpordist, kuigi arvatavasti niikuinii lõpetan samas valdkonnas, aga see selleks. Millega siis hetkel tegelen?!
18 veebruar oli minu viimane päev Schenkeris ning samal nädalal otsisin juba uut tööd, kuna meie majja tuli paar uut tegelast juurde(Ken ja Reigo) ja kuna Ken leidis suht kohe tööd, siis Reigo vajas samuti tööd. Hakkasime koos otsima ja leidsimegi interneti avarustest tööpakkumise tänavakivide paigaldajatele. Muidugi oli nõutud eelnev kogemus jne. Kuna mina polnud seda varem harrastanud, aga Reigo oli, siis kirjutasime, et oleme 4 aastase staažiga paigaldajad. Läkski vaid päev mööda ning tuli kõne tööpakkujalt ja töö oligi olemas. Üritasin end esialgu tagaplaanil hoida kuna polnud ju varem teinud ja ei tahtnud endast väga lolli muljet ka jätta, aga sain kenasti hakkama ja polnud hullu midagi.
Esimene päev tööpostil oli surm, kuna esiteks polnud teinud füüsilist tööd, põhimõtteliselt olnud kogu elu üks suur rott, kes kontoris klahve klõpsinud ja telefoniga lobisenud :), teiseks tempo oli samuti meeletu, ju vist pandi proovile mis meestega tegemist on ning kolmandaks, see kuumus...38 kraadi ja päike paistis otse pähe. See oli mu kõige raskem tööpäev läbi elu üldse :). Enam aga pole hullu...tööga ning kuumusega harjunud ja saab hakkama kenasti. Nüüdseks on ka tempo langenud ning ka temperatuur, kukkunud kõigest 30-35 kraadi peale :).
Paar sõna siis ka ülemusest, 57 aastane austraallane, kes pidanud seda ametit juba 30 aastat ja võta näpust, noorena ka Euroopat avastanud, küll mitte Eestit, aga on meie väikesest riigist kuulnud ja vahel ka küsib mis või kuidas meil asjad on, päris lahe. Olemuselt on ideaalne ülemus: rahulik, sõbralik ja viskab vahel ka nalja nagu ikka austraallastele kohane. Kuigi enamus Austraalia inimesi on laisad ja uimased, siis Tema puhul on vastupidi, agar ja töökas mees...nii et päris niisama vahtimist meil tööl pole, ikka rohkem ja rohkem kive tuleb maha laduda :). Allpool siis ka mõni foto meie tehnikast ja tööst mida teeme.
No nii, mis siis veel korda oleme saatnud siin kaugel maal.
Nädala sees on töö rügamine ja muud praktiliselt midagi, kuna ärkama peab vara juba nii kella 5 ajal, siis ka vara magama, 9-10 paiku - karm.
Kolm nädalat tagasi tekkis meil idee minna kalale, mõeldud tehtud, laupäeval siis hakkasime seiklema - kalastamisest ei tulnud välja midagi, tuli hoopis offroad trip teedel mis olid tegelikult mõeldud 4WD autodele, mitte aga meie väikestele 2WD käkerdistele. See-eest seiklus oli lahe, sõitsime mööda outbacki ja nautisime loodust, vahel oli küll tunne, et kas nüüd läheb karteri põhi, sillad paigast või muud säärast, aga polnud hullu midagi ja saime kenasti hakkama. Miks keerasime kõrvalisele teele põhi trassilt oli see, et pidi mingi hea kalastuskoht olema, aga mere äärde välja me siiski lõpuks ei jõudnudki, sest kohalikud kelle kinni pidasime, kinnitasid meile selge sõnaga, et lõpuni te oma autodega ei jõua, sest need lihtsalt ei ole nende teede jaoks mõeldud :). Paraku pidime siis autode ninad ringi keerama ja tagasi veerema. Lõpuks leidsime siis mõned kohad, kus sai sööda ja konksu vette visata, aga kala me ikkagi ei saanud ja selles suhtes oli meie reis täiesti läbi kukkunud :), aga siiski päev oli tore ja sai jälle näha midagi muud peale linna - võimas.
Kaks nädalat tagasi oli ühe meie majakaaslase sünnipäev, mis alguses pidi olema rahulik koosviibimine, aga nagu hiljem selgus, siiski läbu.
Algas nagu ikka rahulik istumine ja jutustamine, aga hiljem muutus kõik...Ei hakka sellest pikemalt jahuma, sest kõik ju teavad millised need peod välja näevad aga viskan mõne pildi järgmisest päevast, milline nägi välja mõni koht pärast pidu :).
Nagu ikka, pidu sai läbi ja algas uus töönädal, mille vältel ei toimunud suurt midagi, kuigi vaid nii palju et panime paika plaani teha üks korralik kalastus trip.
Jällegi, mõeldud tehtud...ostsin varustuse ja reedeks olid asjad pakitud ning kohe peale tööd läks sõit lahti.
Siirdusime siis Perthist nii umbes 250 km kaugusele lõuna poole Blackwood riveri äärde. Eesmärgiks oli seatud püüda võimalikult palju kalu ( Black Bream). Ei möödunud ka see nädalavahetus meil viperdusteta, esiteks jõudsime sinnakanti pimedal ajal ja ei leidnud alguses kohta kuhu telk maha panna, kuna austraallased peatuvad ainult karavanparkides ja niisama metsas telkimisest väga lugu ei pea, siis oli ööbimiskoha leidmisega päris raskusi. Seiklesime nii paar tundi, kuni lõpuks enam-vähem sobiliku koha leidsime. Õhtul tegime lõket ja rüüpasime õlut nagu ikka ja keerasime magama, et saaks hommikul kohe kalastama hakata.
Nagu isegi näete, pimedas leitud koht oli armetu ja kalatu nii, et hommikul pakkisime asjad ja liikusime edasi üritades leida paremat kohta, sõitsime nii 100 km ja oligi uus koht leitud ning seekord ka laiem jõgi. Üritasime lanti loopida, aga sellega polnud mingit lootust ja läksime üle sööda peale, milleks siin kasutatakse krevette. Kui kalamehe juttu ajada, siis saime metsikult kala ja elu nagu lill, reaalsus aga oli see, et kogu saak oli meil 7 kala, mis ei olnud teab mis suured. Kala kohta nii palju, et liha suhtes meenutab ahvenat, on ka väga maitsev ja ka suurus oli nii umbes sama. Saagist tegime kalasuppi, mis kokkuvõtteks tuli päris maitsev, nii et päris nälga ei jäänud :D. Kala aga ei olnud ainuke asi, mille kätte saime, ühel mehele õnnestus kätte saada kogematta krabi, mis takerdus kuidagi tamiili otsa ning teisel part, kus relvaks oli tühi õlle pudel :D, kitkuti suled ja lõkkele küpsema, liha aga paraku ei olnud eriti maitsev, nii et sinnapaika see part ka jäi - nii lõppeski ta elutee, läbi ühe eestlase käe ja pudeli, kurb :).
Tripilt tagasi tulles külastasime ka mõnda linnakest ja ühte koobast, mil nimeks Mammuth gave, mis oli päris lahe, võib-olla ka sellepärast kuna pole ühtegi külastanud.
Selleks korraks vist hakkab jutt otsa lõppema ega siit midagi asjalikku tulnudki, aga ehk natuke lugemist ikka.
Uus nädalavahetus tulemas ja jällegi sünnipäevad, nii et pidu ehk hommikuni.
Seniks aga olge tublid ja mingi aeg üritan ka uued seiklused kirja panna!
